Lasteaia hoone kavandati 280 kohaliseks lastepäevakoduks,

ehitamine algas 1976. aastal, kuid valmis alles 1984. aasta

lõpus. Sellest ajast on ka lasteaia

nimi Karikakar, mille saamislugu on lasteaia esimene

juhataja Kadri Peterson meenutanud nii: ”Kui lasteaia maja

valmis sai, värviti ta valgeks, koridorid olid seest kollased,

seega meenutas ta karikakart.”

30. märtsil 1985. aastal toimus maja pidulik avamine, tööd

alustati 01. aprillil
01.09.1986 – 31. 08. 1995 töötasid lasteaia juures Jõgeva II

Keskkooli algklassid
01.09.1992. aastal reorganiseeriti lastepäevakodu

Jõgeva 2. Lasteaed-Algkooliks, millena püsis kolm aastat.

Seejärel läksid klassid koos oma õpetajatega üle Jõgeva 2.keskkooli
01.09.1995. aastal nimetati asutus ümber Jõgeva 2. Lastepäevakodu “Karikakar” 01.10.1999. aastast kannab asutus praegust nime Jõgeva Lasteaed Karikakar

Meie maja oli maakonnas üks esimesi, kes juba 1991. aastal läks üle üldõppele.
Selle mõtte käisid välja toonased lasteaia juhataja Kadri Peterson ning metoodik Viive Mihkelsoo, nemad korraldasid ka vastavaid koolitusi, majas käis palju külalisi. Tekkisid kontaktid Soome ja Rootsi lasteaedadega. Eriti tihe kontakt oli Karlstadi lasteaednikega, kes viisid läbi meie majas koolitusi maakonna kasvatajatele ning kolmel korral käidi Rootsi lasteaedades kogemusi vahetamas.

1996. aasta sügisel avati lasteaia juures beebikool, mis töötas 3 hooaega
Alates 1996 aastast toimub iga aasta märtsikuus meie lasteaia laste lauluvõistlus „Laulurõõm”. Lauluvõistlusel saavad osaleda kõik lapsed, kellel on selleks vähegi tahtmist ja julgust .

2001. aasta suvel lahkus palju noori peresid Jõgevalt, rühmad jäid alatäituvusse.
2002. aasta suvel tuli sulgeda 1 aiarühm ja koondada 2 õpetajat ja 1 õpetaja abi.
01.11. 2002. aastal suleti meie köök, toitlustamine toimub Jõgeva Lasteaed Rohutirts köögi baasil
01. 09. 2002. aastast töötab 5 rühma: 4 aia- ja 1 sõimerühm.

Suurt tähelepanu on pööratud koostööle lastevanematega. Ülemajaliste üritustena on populaarsed ühised spordipäevad, millest võtavad osa lapsed, vanemad ja personal, eestvedajaks on võimlemisõpetaja Aimur Säärits.

2004. aastal liitusime koos teiste maakonna lasteaedadega Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga, mille raames koostasime lasteaiale tervist edendava arengukava. Oleme osalenud rühikoolituse projektis, korraldame väljasõite loodusesse ning jälgime tähelepanelikumalt lapse tervisega seonduvaid tahke meie igapäevatöös. 2005. aastal muretses võimlemisõpetaja koos sponsoritega lasteaiale 10 paari suuski, suusakeppe ja –saapaid ning 8 tõukeratast.

2005. aastal tähistasime lasteaia 20. sünnipäeva laste tööde näituse ja peoga kultuurikeskuses. Laulsime esimest korda oma lasteaia laulu “Laul Karikakrast” ja rühmad said omale nimed: Päike, Liblikas, Mesimumm, Lepatriinu ja Sajajalgne.

2005. aasta novembrist töötab tasuline laste laulu-mänguring muusikaõpetaja Merike Siiraku juhendamisel.

2002. aasta detsembrist on tehtud mitmeid remonttöid: vahetatud lasteaia kasutuses olevate ruumide aknad, välisuksed, remonditud kõik tualettruumid ning uuendatud rühmade valgustus. Kolmes rühmas, meditsiiniblokis ja pesuköögis on kõik ruumid remonditud. Õuealal on uuendatud puidust õuemänguvahendid ja nende alla on paigaldatud liivapadjad.
Arengukavast lähtuvalt, toimub 2010. aastal lasteaia maja ja ümbruse renoveerimine.

Lasteaial on olnud kolm juhatajat ja 1 juhataja kohusetäitja:
I. juhataja Kadri Peterson 15.11.1984- 31.01.1996,
II. juhataja Katrin Põhako 01.02.1996- 13.10.1998,
III. juhataja kt majandusjuhataja Meeri Remmelg 14.10.1998-31.12.1998,
IV. alates 01.01.1999 töötab juhatajana Mare Suviste.